PVC ja kummipaatide hooldus ja remont on üldiselt lihtne. Teie täispuhutava paadi ujuvustoru on valmistatud kas: plastomeerist (PVC-st) või neopreen/hypalo kummist (Hypalon-ist), mille hooldus ja remont on mõlemal puhul lihtne, kuid hädavajalik.
Puhastage oma paati iga kuu, kui seda kasutatakse pidevalt või kord aastas harvema kasutussageduse korral, soovitatav hooaja lõpus enne talviseks ladustamiseks.
Ära lohista paati mööda maad. Abrasioon on kummipaadi üks suuremaid vaenlasi ja võid selle tagajärjel põhja ära kriimustada või vastu teravaid kive katki teha. Samuti peab olema ettevaatlik, kui seod tuulisema ilmaga paadi sildumissilla külge, sest lained võivad paati pidevalt vastu silla konstruktsioonielemente lükata.
Kui su paadil puudub ülerõhuklapp, siis kindlasti ära jäta täispumbatud paati päikese kätte, kuna päikese käes võib paat lihtsalt lõhki paisuda.
Proovi paati pesta võimalikult sageli, nt iga kasutuskorra järgi, sest liiv ja teised abrasiivosakesed pääsevad paadi põhja ja pontoonide vahele ning soodustavad kulumist. Niiviisi võivad kulumiskohad või augud tekkida raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, kus on parandustöid keeruline ette võtta. Mida tihemini paati loputad, seda parem, kuid korra või kaks hooaja jooksul võiks ette võtta suuremat sorti pesu. Üks võimalus on teha seda niiviisi:
NB! Ära kasutada paadi pesemiseks survepesurit, sest see võib paati kahjustada ja ära kunagi kasuta paadilt mustuse eemaldamiseks kemikaale (lahustid, happed ja silikooni baasil tooted). Paljud paadiomanikud kasutavad silikoonõli, kuid silikoon võib põhjustada paati kooshoidvate õmbluste lagunemise. Silikooniga üle tehtud pindasid on hiljem ka raskem parandada, sest liimitud lapid ei jää nendele pindadele enam nii hästi külge.
Kui kahtlustate, et paat kusagilt lekib ja te tahate kontrollida lekkeid, siis esmalt kontrollige, et kõik ventiilid oleksid terved. Kontrollige, et neil pole vigastusi ega ummistusi ja nad oleks suletud asendis, kuna just ventiilid võivad põhjustada ohtlikku õhuleket.
Kui ventiilid on korras, siis kontrollige paadi muid ühendusi.
Näiteks vaadake, kas pole märkimisväärseid kahjustusi, nagu augud, lõiked ja rebendid, mida saab tuvastada lihtsa visuaalse kontrolliga.
Kui paat laseb õhku läbi, kuid defekti kohta ei leitud, siis kontrolliks viige paat siseruumi ja pumbake paat täis ning käige täispumbatud pontoonid järk-järgult üle seebiveega. Mullide tekkimise korral märkige see koht veekindla markeriga, et oleks hiljem lihtsam lekkekoht üles leida. Peale paadi täielikku lekkekontrolli parandage kõik katkised kohad paadiga kaasapandud paranduskomplektiga või tootja poolt soovitatud liimiga.
Põhja lekete kontrollimine on natuke keerulisem protseduur:
NB! Normaalne rõhu langus on, kui nt 20% õhurõhust võib kaduda 24 tunni jooksul ja seepärast käsitlege ainult tõsisemaid õhulekkeid: s.t kui rõhk langeb 25 PSI 5 tunniga.
Olles tuvastanud defekti, selle suuruse ja asukoha, töödeldakse enne liimimisega jätkamist kahjustatud pindade servad. Kavandatava liimimiskoha puhastamiseks kasutatakse peeneteralist liivapaberit. See on vajalik materjalide ja üksteisega liimimise kvaliteedi tõstmiseks. “Nülgimise” abil puhastatud fragmenti töödelge rasvaärastuse saavutamiseks kas tehnilise piirituse või “Galosha” bensiiniga.
Eelnevalt tuleks käsitletav pind põhjalikult kuivatada ja veenduda, et niiskust ei jääks kuhugi.
Paadi remont tuleks läbi viia kuivas, ventileeritavas ja soojas ruumis. Esialgu tuleks paat täis pumbata, aga mitte liiga palju. Seejärel kandke liim nii paadile kui paraja suurusega paikamistükile. Liimimiskohad määrige spetsiaalse kummiliimiga, mis tuleb paadiga kaasa remondikomplektis, aga põhimõtteliselt sobib igasugune muu kummiliim.
Liimi liimitavatele pindadele kandmiseks on kõige mugavam kasutada paksust paberist, papist vms nurka. Veenduge, et liim oleks ühtlaselt jaotunud kogu alal. Pärast väikese liimikihi pealekandmist liimitavatele pindadele suruge liimitavad pinnad sõrmega tihedalt üksteise vastu ja pressige neid mõne minuti jooksul sõrmede või pressi abil. Pärast seda saate liikuda järgmise probleemse piirkonna juurde.
Liimimiseks on kaks meetodit:
Külmmeetod on sarnane kuumaga, kuid liimitavad pinnad ei soojene töötamise ajal. Seda meetodit saab kasutada nii sisetingimustes kui ka välitingimustes, siis kui on vaja kiiret remonti. Kodus on soovitav plaaster uuesti kuumal viisil üle liimida.
Kuum viis:
Õige liimimismeetodi leiate oma paadi kasutusjuhendist.
Olenemata liimimismeetodist, efekti täielikuks saavutamiseks jätke liimitud paat juhendis määratud ajaks täispumbatuna kuivama.
Kui liim on täielikult kuivanud, saate paadi kokku pakkida.
NB! Kasutage ainult PVC paatide parandamiseks mõeldud liime. Ei ole soovitatav kasutada Moment liimi paatide parandamiseks, sest see liim reageerib kõrgetele temperatuuridele ja kuivab kokkupuutel päikesekiirtega kiiresti.
Hoidke oma täispuhutavaid paate puhtas ja kuivas kohas, sest kõige parem on hoida paati ühtlase temperatuuri ja õhuniiskusega ruumis. Võite paati hoida tühjalt ja kokku keeratult või kergelt täis pumbatuna nii, et poleks kortse sees. Hea koht on näiteks soe kelder või garaaž, kuid siinkohal vältige näriliste juurdepääsu paadile, sest närilised närivad kangast, sh kummipaadi materjali. Ehk Hoidke paat närilistest, rottidest ja hiirtest eemal. Samuti ei tohi temperatuur hoiustatavas ruumis olla alla + 5 kraadi. Kui hoiad paati sellest madalamal temperatuuril, viige ta enne transportimist sooja ruumi, sest külmaga võivad paati liigutades tekkida suured kahjustused (materjalil kaob külmaga elastsus).
Pikaajalisel säilitamisel päikese käes kaitske oma paati kattega.
NB! 25% õhukadu 24 tunni jooksul on normaalne. Kui õhukadu on suurem, on soovitatav otsida lekkeid.